KIIRED OTSELINGID

SAUE VALD

ELIIS

ARNO

Legend Kadakamarjast

Kord lennanud suur kotkas üle Saaremaa. Haaranud sealt noka vahele kadakakäbi ja lennanud mandri poole edasi. Ületades Saue linna, kukkus käbi noka vahelt maapinnale. Ei teagi, kas sobis seemnele paene loomuld, happeline liivmuld või oli siin piisavalt turvast, aga käbist hakkas kasvama pisike kadakapuu…

Kadakas hakkas hoogsalt jõudu koguma, sest öösel valgustasid teda tähekuma ja kuukiir, päeval soojendas kadakat päikesesära ja talvel pakkus rõõmu lumevalgus. Jääkristalli kõlin kutsus väikese puu nina veel rohkem mullast välja pistma ja valguse poole sirutuma.

Kui tuul liiga tugevaks pööras, varjas väikest kadakat pilvekaar, kui uni ei tahtnud tulla, uinutas unele tuulesosin, vihmasabin kastis maapinda ja täitis kõhtu. Nii see väike kadakas aina kasvas ja kasvas. Kuni sai suureks ja tugevaks. Sellist võimsat puud ei oldud Sauel ennem nähtud. Paljud pillimeistrid ja tislerid käisid teda uudistamas. Oli ju ammune tõde see, et kadakas on sitke ja tugev, temast valmistatud tööriistad vastupidavad. Vaid tõsiasi, et puu oli siinkandis ainuke, pidurdas meistrite julgust teda maha võtta.

Kõigi üllatus oli suur, kui kadakapuu küljest avastati suur hulk ilusaid siniseid käbisid, mida rahvasuus hakati marjadele sarnase välimuse tõttu kutsuma kadakamarjadeks. Avastati, et kadakamarjadel on palju häid omadusi, nad turgutavad tervist, rahustavad meeli ja pakuvad rõõmsat tuju. Mida rohkem paitab meie kadakapuud soe päikesesära, valgustavad tähekuma ja kuukiir, rõõmustavad lumevalgus ja jääkristall, kaitseb pilvekaar, hellitab tuulesosin või toidab vihmasabin, seda sügavamalt kinnituvad kadaka juured, seda tugevamaks kasvavad kadakamarjad.

Autor: Diana Kuntor